Heihei,
Käes on kaheksas nädal, seega pool semestrist on juba läbi. Aeg läheb kiiresti, aga selle nädala postitus on vaja ka kiiremini valmis nuputada, kuna reedel on aeg tähistada Suurt Reedet munade värvimisega.
Sellel nädalal on vaja kirjutada lühianalüüs klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/ kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse rollidest tööturul.
I Kõrgkoolidiplom
Tundub nagu see kõrgkoolidiplom aka ülikooli lõputunnistus on see kõige-kõigem tiitel, mida tööturul otsitakse. IT erialadel see on üks suur eelis, kui on see ette näidata oma tulevases töökohas. Ilma selleta paljudes kohtades ei võeta ilmselt isegi jutule. Lisaks sellele siiski otsitakse ka inimesi, kellel on kogemust selles vallas. Tihtipeale vaadatakse ka sotsiaalseid oskusi, mis erinevates projektides kaasa lüües tuleks kasuks. Inimesi on igasuguseid, aga IT inimeste hulgas on palju ka neid, kellele meeldib üksinda enda keskis asjade kallal nokitseda ja päriselus kommunikeerumine on üks suur peavalu.
Mõnes teises valdkonnas aga on see ülikoolidiplom vaid üks ilus tiitel lisaks oskustele, mis on kuskilt mujalt omandatud või pannakse proovile pigem enda isikuomadused. Mul on tuttavaid, kes on õppinud aastaid mingit teatud eriala, aga see tunnistus lihtsalt seisab uhkelt riiulil, kuna tööturul lihtsalt ei otsita selle valdkonna inimesi. Värvatakse inimesi, kellel on rohkem just päriselu kogemusi või otsitakse inimesi, kellel on erialaseid diplomeid rohkem kui üks.
II Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom
Ma olen aru saanud, et inimesed, kes tulevad IT erialadele just kutsekoolidest, löövad paremini läbi, sest taga on suurem praktiline kogemuste pagas. See aitab neil omandada uusi ja sarnaseid oskuseid kiiremini ja teadlikumalt kui värsked IT tudengid ülikoolist, kes on saanud rohkem teoreetilist väljaõpet ja samuti õppinud aineid, mida polegi nii väga tulevikus vaja. Samas võib olla kutsekooli või rakendusliku kõrgkooli lõputunnistus väiksema kaaluga, kuna mingil põhjusel on need koolid saanud Eestis halvema maine just seetõttu, et sinna lähevad õpilased, kes tahtsidki õppida praktiliselt mingit asja, mitte ainult teoreetiliselt, mis oli neil ehk raskem, kui mõnel teisel. Siiski, isiklikult arvan, et lõpuks loevad ikkagi inimese reaalsed oskused ja sobivus uue töökeskkonnaga, kui see, kas tegu on just kutsekooli, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli lõputunnistusega. Tore, et üldse midagi on.
III Erialane kutsetunnistus
Erialane kutsetunnistus võib olla nii ainus tunnistus kui ka tõend täiendõppest juba olemasolevale diplomile. Puhtalt ainult sellega on minu arust keeruline tööturul läbi lüüa. Võidakse arvata, et sellega jääb inimese silmaring ja kogemustepagas liiga väikeseks. Ikka ju tahetakse seda, et mida rohkem, seda uhkem. Samas kui see on mõne muu kooli diplomile täiend ja näitab tööandjale, et inimene on enda initsiatiivil midagi juurde omandanud, on see väga väärtuslik ja jätab kindlasti hea mulje.
Samuti oli vaja kirjutada, milline roll võiks selles kontekstis olla TalTechi IT kolledžil. Ma arvan isiklikult, et TalTech jääb täpselt sinna klassikalise ülikooli ja rakendusliku kõrgkooli / kutsekooli vahepeale. Siit saab piisava koguse praktilist kogemust, samas ka piisavalt teooriat. Tööturul on Taltechi lõputunnistus väga väärtuslik just ehk seetõttu, kuna lõpetajatel on palju juba praktilist kogemust, aga samas on tegu ikkagi ülikoolidiplomiga. Sai ju endalgi valitud just seetõttu, kuna soov oli saada ülikooli diplom, aga nii, et ei oleks liiga palju igavat ja kuiva teooriat, aga soov oli õppida ka midagi praktilist, mida tulevikus vaja on. Seega siin ma olen!
Kommentaarid
Postita kommentaar