Heihei,
Täna jälle reede, mul läks peaaegu täitsa meelest, et vaja üks blogipostitus teha, aga õnneks tulevad asjad veel isegi meelde. Selja taga on üks mõnusalt kiire nädal, aga vaatame siis mis selle nädala teema on. Sellel nädalal on vaja läbi lugeda Eblen Mogleni 1999.aasta artikkel ning seejärel kirjutada arvustus. Samuti vaja välja tuua minu arvates üks kõige paikapidavam ja üks kõige ekslikum Mogleni väide.
Minu arvates see artikkel on hullult igasugu suuri sõnasid ja ka Mogleni väljamõeldud sõnasid täis. Seda teksti oli väga keeruline lugeda just selles mõttes, et ta oli niivõrd pikk ja minu jaoks kuidagi lohisev. Kui ma ei mäleta teksti lõpus, millest seal alguses, või selle puhul isegi keskosas, juttu oli, siis tundub, et midagi on valesti. Ma olen suht kindel, et tekst oleks saanud kasvõi poole lühem olla. Aga stiilist piisavalt.
Mulle täitsa meeldib, kuidas Moglen seletab lihtsasti ja suhteliselt arusaadavalt sõna "tarkvara"("software"). Toob sellega ka päris elust paralleele. Samuti on huvitav, kuidas ta numbritega seletab autoriõigusi. Meil oli ka teemaks autoriõigus siin, aga ma tunnen, et nüüd need teadmised kinnistusid veelgi. Samuti räägib ta tarkvaraga seotud probleemidest, mis leidsid aset veel eelmisel sajandil. Kuna artikkel ise on päris vana, siis ma arvan, et selle ajaga võrreldes on kindlasti paljud asjad muutunud, aga ega meiegi mingis ideaalmaailmas ei ela. Mul on hea meel, et ta on lahti rääkinud ka Unixi, GNU ja Linuxi loogika. Samuti saan ma lõpuks aru, et GPL on üks äge süsteem ja vägagi kasulik vabavara turul.
Asume nüüd väidete kallale. Mulle ei meeldi tema väide "Turning software into property produces bad software". Artikkel ongi üles ehitatud ülistades vabavara. See on väga hea, et sellest räägitakse lähemalt, aga lõpliku otsuse teeb ju kasutaja ise. Linuxi näitel, see on saanud väga populaarseks vabavaraks, aga on kindlasti neid kasutajaid, kellele see ei meeldi ja kes endiselt eelistavad kinnist tarkvara või siis omandvara. See ei tähenda, et see tarkvara tingimata halb on. Omandvara võib ka kasutajatele meeldida, aga see kõik olenebki juba sellest, milleks tarkvara kasutada. Võib ka ette tulla, et vabavara ei lähe üldse kokku mõne kasutaja põhimõtetega, mistõttu nad peavad tegema otsuse omandvara kasuks.
Minu arvates aga üks paikapidav väide on "Non-propertarian production is also directly responsible for the famous stability and reliability of free software". See on täitsa hea eelis vaba tarkvara puhul, kuna isegi tehes vigu, on võimalik neid parandada ning kuna lähtekood on avalik, on seal suur võimalus, et keegi teine on seda juba teinud. See muudab vabavara tõesti suhteliselt stabiilseks ja usaldusväärseks.
No igatahes oli huvitav, aga mul on tunne, et mu aju sai hakkama mingit sorti saavutusega, kuna see oli lihtsalt niivõrd suur infoküllus. 20 aastaga on ilmselt muutunud ka see, et inimeste ajud on muutunud. Ehk on asi lihtsalt minus ja tollal oli inimestel seda teksti kergem lugeda kui mul või siis me oleme lihtsalt juba harjunud lugema lühemaid ja kompaktsemaid tekste.
Kommentaarid
Postita kommentaar