5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Heihei,

Käes on jälle reede, aga enne veel, kui saab nädalavahetusega alustada peaks kirja panema sellenädalase blogipostituse. Selle nädala teemaks on võrgusuhtlus ning eesmärk on kirjutada kahest Virginia Shea netikäsust. Kokku on neid käske kümme, aga kirjutama peab kahest:

  1. üks, mida pean sama tähtsaks kui 1990ndatel;
  2. üks, mis on oma tähtsuse kaotanud.
Mina olen oma valiku teinud, seega laskume postitusse!

I "Ole inimene (Remember the human)."

Me kõik oleme inimesed. Paraku läheb see tihtipeale paljudel meelest. Samas ma saan aru, vahepeal ongi raske vaadata asjadele otsa mitme mätta otsast ja enda arvamust on raske muuta. Sellegipoolest me peaks kõik jääma viisakaks ja inimlikuks. Peaks aru saama, et teise ekraani taga on ka inimene, kellel on oma mõtted ja tunded. Me ei tohiks teha maha kedagi nende maailmavaate või arvamuste pärast. See on ülimalt tähtis praegusel ajaperioodil, kus iga päev sotsiaalmeedias leidub niivõrd palju kurjust ja halbu inimesi. Iga väiksem pisiasi jääb kellelegi ette ja nad tunnevad vajadust seda kommenteerida, mis on väga kurb ja mul on tihtipeale inimestest väga kahju, kes proovivad oma postitusega maailma paremaks kohaks muuta ja siis tuleb üks tädike näägutama.
Samuti tänasel ajahetkel mõistet "Ole inimene." saab ka teisiti võtta. Tavalisel inimesel, kes võib-olla on arvutimaailmast kaugel, on niivõrd raske eristada päris inimesi ja nende kirjastiili robotitest ja nende automaatvastustest. Aina raskem on eristada pärismaailma tehisarust. Olgu selleks siis videod või veebiavarustesse jäetud kommentaarid. Samas isiklikult on vahepeal päris lõbus lugeda seda käojaani, mida robotvastajad jätavad. 

II "Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control)."

Sõimusõjad on veebis leviv nähtus. Olgu selleks siis kommentaarid mõne video, pildi või lihtsalt tavalise postituse all. Inimesed on õelad. Alati leidub keegi, kellele midagi ei meeldi. Miks ma aga arvan, et see on tähtsuse kaotanud? Ma saan aru sellest mõttest, et me peaksime andma oma panuse sellesse, et hoida oma kaasmaalasi vaos ja ainult tänu sellele muutub veebikeskkond paremaks paigaks. Seda on aga väga keeruline teha, sest üks puha kui heade kavatsustega ja kui leebelt seda üritada teha, muutub väga suure tõenäosusega see veelgi suuremaks sõimamiseks. Nagu ma varem mainisin, on väga raske inimeste arvamust muuta. Seega paljud, kes päriselt on mõistlikud inimesed, jätavad korrale kutsumise kellegi teise hooleks, kuna nad ei taha ise mingi "pasarahe" alla sattuda.


Kommentaarid