4: Info- ja võrguühiskond

 Heihei,

Jõuan ka mina selle nädalase blogipostituseni. Selle nädala teemaks on analüüsida kui suureks probleemiks Eestis on jälgimiskapitalism ja digiaedik. 

Praegusel ajal, kui pea kõik Eesti kodanikud kasutavad nutiseadmeid ja sotsiaalmeediat on see aina kasvavam teema. Igat meie liigutust veebis jälgitakse. Me ise anname sotsiaalmeedia rakendustele loa meie andmeid kasutada, ikka selleks, et rakendusi oleks mugavam kasutada. Samamoodi käib see riigiteenuste kasutamisel. Riik teab meie samme veebis ja me oleme pidevalt jälgitavad IP-aadressi järgi. Muidugi saab kõiki neid asju ise mõjutada. 

Annan nüüd vaate oma isiklikust seisukohast. Ise ma suures osas veebilehtedele jõudes keelan küpsised. Tihtipeale seda valikut aga pole. Siis kärsitu nagu ma olen luban ainult vajalikud ja lähen oma eluga edasi. Teades Euroopa Liidu GDPR'i nõuet ma olen suhteliselt kindel, et minu andmetega ei tehta midagi halba kui just pole tegu mõne kahtlase veebilehega. 

Samuti olen suur sotsiaalmeedia kasutaja. Nendes rakendustes olen ka andnud load, et saada isikupärastatud reklaame. Peamine mõte on selles, et kui need reklaamid on nendel lehtedel niikuinii, siis miks mitte saada reklaami, millest päriselt ka mulle kasu on. Samuti kasutatakse mu vaatamiste põhjal TikTokis minu andmeid selleks, et soovitada sarnase teemaga videoid. Algoritm on üks huvitav asi. 

Loomulikult võib-olla olen mina see imelik, aga ma tean, et meie ühiskonnas on nii palju inimesi, kellele see ei meeldi. Nagu ma ütlesin varem, saab seda jälgimist teatud viisidel vähendada -- keelata küpsised, kasutada VPN'i, kasutada IP-blokkereid ja keelata sotsiaalmeedias igasugused load enda andmete töötlemiseks. Kõige suurem äärmus on loomulikult loobuda nutiseadmetest, mis tänasel päeval on juba suhteliselt võimatu. 

Tuleviku mõttes ma arvan, et olukord ei parane jätkub samas taktis ja mõeldakse ehk veel igasugu vigureid veebi juurde. Samas on see huvitav aeg, et näha, kuhu me siis lõpuks välja jõuame. Ise lihtsalt loodan, et meie andmeid ei lekitataks ja ei müüdaks mustal turul maha, aga see on juba muu teema. Kokkuvõtteks võib põhimõtteliselt öelda, et jälgimiskapitalism on inimestele täpselt nii suur probleem, kui suureks nad seda ise peavad. Digiaedikust ei saa me aga üle ega ümber, kuna veebis jääb meie jalajälg tõesti peaaegu igale poole.

Pilt: 

https://ictreverse.com/learn/your-digital-footprint/



Kommentaarid